ELU Tiibeti luuletaja Bhuchung D.Sonam (tõlkinud Doris Kareva)

ELU
   Aeg murendab kõik
   Pea olen vaid foto albumis
   nimi juhuvestluses
   äsja kustutatud mälestus
   Elu on vaid
   põgus armulugu
   leekide tants
   tolmukübe
   ohe
   oie
   ja kõik.

Täna käisin kinos...

Jah,kui õndsal nõuka ajal võis kinos käia lausa mitu korda nädalas,siis tänu telekale ja kinode asukohale jne on kinokäimine jäänud suht harvaks.Täna tõestasin endale,et suudan käigu teoks teha küll.Hommikune pilet oli ka 2.20 ja saal tühi ning toolid mugavad.Vaatasin filmi "Südaöine Pariis". Mõnus oli.Mõtlesin,et hakkan igal nädalal üht filmi vaatamas käima.Teen sellest endale pisikese tava ja ajaviite.

Ja algaski uus kooliaasta ilma minuta...

Algas küll,aga ma ei olegi kurb.Veider kuid tõsi.Ega vist ikka ei jõuakski enam klassi ees olla.Lobiseda  ning jutustada muidugi võiks,aga tõsist töötegijat nii vanast nagu mina,enam küll pole.Nii et,ära nuta taga,mis möödas.Ära virise ja vingu,kulla Helle!Nina püsti ja edasi!Kallista oma Bosset ja pole häda midagi!
   Viimane kooliaasta  on läbi!Nüüd tuleks lugudele uus pealkiri leida,mis iseloomustaks olukorda.Noh,kas näiteks"Mutikese Jutud" või midagi sellesarnast.
 Mutikese jutud ja pajatused algavad nagu niuhti!

Lõputu puhkus

Ongi läbi mu tööaeg ja algas puhkus kuni ... Esialgu on kõik alles liiga värske, õues on suvi, kõik õpetajad puhkavad.Kuidas ja mis saab sügisel, ei oska veel ette kujutada.Nälga ma muidugi ei jää, aga millega oma aega täidan,seda ma muidugi ei tea.Eks aeg annab arutust!

Nutune päev.

Väga,väga nutune päev    
    See  oli  3.juuni  2011, kui  andsin viimast korda oma 5a klassile tunnistused ja minu õpetaja-aeg ongi läbi. Ütlen  Anna  sõnadega :"Ei  tahaks lahkuda, kuid elu on selline ..."Väikese inimese suur tarkus.

Kes seda teab,kuis see algas...

Üks tõesti veider lugu. Õpilane A, kes on tõeliselt enesekeskne, asus teostama operatsiooni -mata õps (noor kena tibi) koolist välja. Kogus eile terve päev allkirju kõigilt 5.klassi õpilastelt, lisaks ka kuuendikelt. Kõik oli kenasti pakendatud valgele A-4 lehele  -  ees- ja perekonnanimed ,sellele järgnes allkiri.Mõned ka ei kirjutanud nõudmisele alla, mõned jooksid õppealajuhatajale kaebama, kuid kokku kogus eile 46 allkirja.
Lehel olid ka nõudmise põhjused - ikka et ei seleta, parandab töid lohakalt,paneb valesti hindeid, laseb õues kirtutada  kontrolltööd jne.
  Kuula vaid, kuidas muna õpetab kana. On ikka nobedad need tänapäeva lapsed! Kui õps ei meeldi, siis ametist valla ja minema!
 Eks näis ,mis loost edasi saab, sest poisi jutu järgi ema toetab kõiki poja mõtteid!

On alles märkus!

AARO õpetaja  märkas:
               Aaro sooritas täna tunni ajal  TK järelvastamist. Kahjuks jäi  ta  spikri  kasutamisega  vahele. Noormees  kasutas õpetaja  kohta  roppe väljendeid  ning  ta     käitumine muutus kaasõpilaste suhtes vägivaldseks (loopis teisi oma õpiku ja vihikuga). Tunnis kaasa ei töötanud. Lõppkokkuvõttes  sülitas õpetaja jaki  peale.
              M.M  11.05.2011  kell 12.18

Ära viska pärleid notsude ette

       Peaaegu  kõik vanainimesed  kurdavad, et noorus on nii- ja  naasugune. Olen  ikka  ja  jälle püüdnud mõelda vastupidi, kuid  täna viskas ka mul üle.
   " Tulen järele vastama, millal saan vastata..."Aga mida ja kuidas vastan? Hoopis selles on  asja  tuum.Tulen ja õiendan ja siis kirjutan, bezee on  riie ning  muud seesugust. Lõpuks jääb  süüdi  terve  maailm ja õpetaja.
      Ju  vist ongi  kõige õigem  kasvatada  lilli,  nautida  kevadet , päikest, kallistada  Bossekest  ning mitte valutada oma vana südant.
     Vot nii, vana koolmeister!

Mille üle muigad,õps!

         Mille üle muigad, õps!
    Ajab ikka muigama küll, kui saad teada, et
          etteütlus  on  destament,
          gepard  =  kasklane,
          riidehoid = goridor, galerii,
          ortograafia =  inimene, kes teeb pilte,
          kontsert  = lõbusasisuline näidend,
          professor  = mõttetark,
          piltnik  = fanaatik, fantaasia,
          karikatuur  = võistlused,
          paks  = suuremat sorti inimene,
                   Niisuguseid  tarkusi  väljastasid 26.aprillil  anno aastal 2011 kontrolltöös minu õppurid.

Oh heldeke,püha lihtsameelsust!

Mõnikord on tõesti nii,et korda ja korda, kuid pärale ei jõua midagi..
 Asi seisneb õpilaspiletis, mille jaoks on vaja pilti.Juba teist aastat ei saa tüdruk aru, foto peab mahtuma piletile ning peaaegu piletist suurem pilt ei sobi  sinna teps mitte.
Peale järjekordset selgitust,et on vaja lõpuks õige suurusega pilt teha, ajab plika oma süsimustaks meigitud silmad pärani ja küsib: "Aga millal ma siis saan oma pileti?"
 Oli küll tahtmine öelda,arvatavasti mitte kunagi... Eks ma vastasin muidugi,et kui õige fototood,siis saadki.Ja sinna asi jääbki...

Oi,oi,oi !

Oi,oi,oi!
Küll see viimane veerand jookseb minu eest ära...Tuli hoopis kopsupõletik ja antibiootikumid.Nalja teeb kodus ainult Bosseke.Ootan, et esmaspäeval ,kui naljapäev möödas,hakkab tegelikult nalja saama ning on, mida  kirjutada.

Väga tõsine luuletus

Ära seisa mu haual ja nuta mind taga,
mind pole seal,ma vaikselt ei maga.
Ma lendan koos tuultega taeva all,
ma olen talvehommiku hall.
Viljapõllul paistan päiksena suvel,
sügisel su juurde vihmana tulen.
Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde,
neid vaadates olla võid päris kindel,
et laulan seal koos nendega,
kuis öösel muutun täheks ma.
Ära seisa mu haual ja ole kurb,
mind pole seal,see polnud mu surm.
              Mary Elisabeth Freye

VIIMASE KOOLIAASTA VIIMANE VEERAND -kõlab kaunilt,kuid  mõte polegi alati nii ilus ning rõõmus...Üks vana emakeeleõpetaja otsustas kirja panna homoorikad, veidi tobedad seigad, mida ligi 50-aastase koolmeisterdamise järel autorile naljakad ja lõbusad tunduvad.